Verekoer on hagijate rühma suurim ja võimsaim liige. Neid kasutatakse jälitusvõistlustel ja näitustel ning nad on ka lihtsalt toredad seltsikoerad. Verekoer on maailmas üks vanemaid koeratőuge üleüldse. Tema kaugeid esivanemaid on jäädvustatud naha- ning kivikunstis juba 1000-2000 a eKr. Tőu nimetus verekoer ehk bloodhound ei tulene sellest, et see tőug oleks verehimuline, samuti ei ole sellel nimel midagi pistmist verejäljega, nimi viitab hoopis sellele, et aastasadu on tőu aretusel kasutatud vaid parimaid vőimalikke puhtaverelisi liine.

Välimus
Kolju on pikk ja kitsas; otsmikul ja näo külgedel on palju vaba nahka. Silmad on keskmise suurusega tumepruunid või pähkelpruunid. Kõrvad on õhukesed ja pehmed, väga pikad ja rippuva asetusega. Lõuad on tugevad ja kääritaolise hambumusega. Kael on pikk ja lihaseline. Esijalad on suured, sirged ja ümarate luudega. Kintsud on lihaselised. Selg on sirge, lihaseline ja tugev. Saba on püstine ja kaardus. Karvkatte eelistatud värvideks on must ja pruun, maksapruun, ning pruun ja punane. Rinnal, jalgadel ja saba otsas on lubatud veidi valget.
Emaste koerte turjakõrguseks on 58-63 cm ja nad kaaluvad 36-45 kg. Isaste turjakõrgus on 63-69 ja kaal jääb vahemikku 41-50 kg.

Toitmine
Verekoer sööb palju ja vajab kvaliteetset toitu.

Suhtlus
Verekoer on õrna hingega ja heasüdamlik koer. Ta saab hästi läbi laste ja teiste lemmikloomadega. Verekoer on südamlik loom, kes tervitab rõõmsalt nii tuttavaid kui ka võõraid. Kuigi tegemist on suurekasvulise koeraga, ei saa verekoerast head valvekoera, sest tal pole kombeks kedagi rünnata. Oma pehme iseloomuga on verekoer üks rahulikemaid koeri üldse. Toas olles on nad küllaltki vaiksed, kuid õues vägagi lärmakad. Huvitav on ka fakt, et verekoer ei haugu (ei oska), vaid ulub, aga hääl on tal tősiselt vőimas. Verekoer on perekoer ja talle ei meeldi pikka aega üksi olla.

Aktiivsus
Koera suuruse ja kasvu tõttu ei tohi kutsikat üle treenida. Esimese aasta jooksul peab luudele ja liigestele andma võimaluse korralikult kasvada. Verekoer on väga sitke koer, kes vajab täiskasvanuna rohkelt liikumist. Maja ümber peab olema korralik aed, sest kuna verekoera puhul on tegemist jäljekoeraga, üritab ta lõhna üles võtmisel igal viisil ka selle allikani jõuda. Verekoera lõhnataju on 2 miljonit korda parem kui inimesel! Koer peab saama piisavalt liikuda, vastasel juhul võib ta rahutuks muutuda. Koer jõuab täiskasvanud koera ikka umbes 3 aasta vanusena.

Treenimine
Omanik peab koera treenimisel eriti kannatlik ja järjepidev olema. Verekoer on suhteliselt isepäine koer ja võib vägagi tundliku loomuga olla. Koera oleks soovitatav jäljekoolitustel ja -võistlustel rakendada.

Pesakond
Pesakonnas võib-olla kuni 15 kutsikat, kuid üldjuhul on see arv 9-10.

Eluiga
Verekoer elab umbes 8-9 aastaseks, kuid mõni isegi kauem.